Kan du Estniska???

Nagon som kan Estniska?
Behover hjalp med att oversatta nedan


aed
Olssonite kodu asub Lääne-Rootsis kahe
suure järve – Vänerni ja Vätterni – vahel
Skara linna lähistel. Stellan kasvas siin
üles. Ta meenutab, kuidas koduaknast avanes
vaade üle suure vähitiigi nõlvale, kus
karjatati lambaid. See oli ilus koht, tagapool
kõrgus maaliline graniitküngas. “Sinna
ehitan ma kunagi oma maja,” otsustas ta
koolipoisina.
Oma unistuste kodus on Stellan koos
abikaasa Kariniga varsti elanud juba kolmkümmend
aastat. Aiale pühendusid nad 16
aastat tagasi, siis, kui nende viis last üksteise
järel kodust laia ilma lendama hakkasid.
Enne seda laius maja ümber lihtsalt
muru ja tiigi ääres oli jalgpalliväljak – mis
teha, kui peres on neli poissi!
Kui Maakodu reisibuss ühel juulikuu
vihmasel pärastlõunal Olssonite aiaväravasse
veereb, on Karin ja Stellan meid seal
juba ootamas. Kehvast ilmast hoolimata
näod naerul. “Tere tulemast! Me oleme
nii rõõmsad, et meile külla tulite, meil
käib väga harva külalisi Eestist!” Tegelikult
oleme siin esimesed eestlased. On tunda,
et pererahvas on siiralt rõõmus nii kaugete
aiahuvilistest külaliste üle.
Elumaja ümbritsev iluaed laiub kokku
5000 ruutmeetril. Puud-põõsad-püsikudsuvikud
on koondatud suurtele vabakujulistele
istutusaladele. Peenrad on enamasti
tõstetud, sest savisel pinnasel oleks muidu
raske midagi kasvatada.
Eesaia värvikate peenarde juurest viivad
looklevad muruteed läbi varjuliste põõsastike
tahapoole. Jalutaja satub “mäe” juurde,
kus kõrgelt kaljult pulbitseb alla vesi, seejärel
avaneb läbi võrade vaade lagendikule,
mille keskel ilutseb vesiroositiik. Aias on
lugematul hulgas hubaseid sopikesi, mida
kõiki on suure mõnuga kujundatud. Kokku
Veemuusika ja värvimä Tekst KAJA KURG
Fotod KAJA KURG, JAAN METTIK
Karin ja Stellan Olssoni
koduaed võlus Maakodu
suvisel Rootsi-reisil
paljud ära oma imeliste
vaadete, üllatava
värvirohkuse ning
graniitkaljule kujundatud
vetemänguga.
Koskede tekitatud veemuusika kostab kaugele.
48 maakodu oktoober/2008
ngud Olssonite aias
kasvab siin mõni tuhat nimetust taimi,
sealhulgas 400 liiki ja sorti okaspuid ning
umbes sama palju lehtpuid.
VÄRVID, VÄRVID, VÄRVID
“Me jumaldame värviliste lehtedega taimi,
samuti kõiki põneva vormi ja struktuuriga
lehti,” räägivad aiaomanikud. “Sageli juhtub
nii, et kui oleme koju toonud mõne
roheliste lehtedega liigi, ütleb varsti keegi,
et sellel on olemas ka kollaste lehtedega
sort. Muidugi peame selle siis endalegi
saama. Seejärel kuuleme, et on olemas
veel punaselehine sort ja vahel isegi kirju.
Nii need taimed on kogunenud.”
Võtame näiteks hariliku pöögi. Selle
sortidest on aias esindatud kollasekirjude
Külalisi võluvad aia voolav kujundus ja värvirohkus.
Igal sammul avanevad maalilised vaated.
maakodu oktoober/2008 49
Maaliline nurgake, kus roheluse taustal särab suure kollase laiguna must leeder ‘Aurea’, keskel sinetab torkav kuusk ja all ergab
Thunbergi kukerpuu punaselehine sort. Kõige ees on leidnud koha kääbuskasvulised okaspuuvormid.
50 maakodu oktoober/2008
lehtedega ‘Viridivariegata’, kuldse marmormustriga
‘Marmorata’ ja salatiroheline
‘Rohan Gold’, mille sügavalt sälgutatud
lehed on ka eriliselt kauni kujuga. Värvikas
valik on musti leedreid: kollaselehine
‘Aurea’, mustjaspunane ‘Black Beauty’ ja
kollasekirjude lehtedega ‘Madonna’. Kauni
lehekujuga püüab pilku musta leedri lõhislehine
vorm.
Suure heleda laigu tekitab võrade värvipaletti
pajulehise pirnipuu ‘Pendula’ hõbehall
lehestik.
Särtsakaid värvilaike lisavad aeda kämmalvahtrad.
Tumeda purpurlilla lehestikuga
‘Dissectum Garnet’ oli esimene, mis 1993.
aastal aeda istutati. Purpurne ‘Ornatum’
oma peenelt lõhistunud lehtede ja ergavoranži
sügisvärviga on Karini meelest lausa
taevalikult kaunis. Sordi ‘Higasayama’ helerohelised
lehed näevad välja aga sellised,
nagu oleks keegi sinna roosa randi juurde
maalinud.
Karin näitab veel põnevaid lehevärve ja
-mustreid. Saarvaher ‘Kelly’s Gold’ uhkeldab
kollase võraga, põldvahtra ‘Pulverulentum’
kreemikatel lehtedel on roheline
marmormuster, tuhkurpaju ‘Aureovariegata’
valkjaskollased lehed on naljakalt roheliseträpsulised.
Hambuline tamm ‘Chan
bai shan’ on eriline aga hoopis lehe suuruse
tõttu – selle pikkus ulatub 36 sentimeetrini.
Aia rajamisest alates on Karinit ja Stellanit
vaevanud okaspuude hullus, erilist
rõõmu tunnevad nad kääbuskasvulistest
sortidest. Kääbikute esinduspeenar jääb
otse elumaja ukse kõrvale, nii on nunnud
kogu aeg silma all. Siin kasvavad
korea nulg ‘Pinocchio’, jaapani nulg ‘Rumburk’,
sitka kuusk ‘Thomas’, harilik kuusk
‘Acrocona Push’ ning paljud muud põnevad
kääbuspuud.
PÜSIKUTE VIKERKAAR
Suuri värvilaike tekitavad kogu suve jooksul
oma värvilise lehestikuga aeda ka püsikud.
Karin näitab põnevaid aedflokse: sordil
‘Rubymine’ on rohe-valge-roosakirjud
lehed, ‘Giltmine’ uhkeldab kollaste leheservadega,
sordil ‘Starfire’ on aga punased
varred.
Head pinnakatjad on suurelehised brunnerad,
kelle hulgas on palju põneva lehemaalinguga
sorte. Näiteks ‘Jack Frosti’ valgeid
lehti katab roheline võrgustik, sordil
‘Dawson’s White’ on lehed laia kreemika
maalinguga ning ‘Looking Glassil’ kitsa
rohelise servaga hõbedased. Mõistagi ei
puudu aiast kõigi aiapidajate suured lemmikud
– helmikpöörised, kelle sortidega
saab tekitada mustjaid, purpurpunaseid,
laimirohelisi, aprikoosikarva, hõbedasi ja
kollaseid laike.
Värviliste lehtede otsinguil on Olssonid
üles leidnud isegi kollaste lehtedega Andersoni
tradeskantsia ‘Sweet Kate’ ja rohetäpiliste
lehtedega purpur-siilkübara ‘Sparkler’.
Lausa ehmatavalt mustjaslilla lehestikuga
on liht-lursslill ‘Brunette’.
Hostad suurte lopsakate lehtede ja võrratute
lehemustrite ning -värvidega on
Karini meelest väga inspireerivad taimed,
sobides oma jõulise olemusega ülihästi
avarasse aeda. Ringi kõndides jääb silma
rida põnevaid lehekaunitare: rohelise servaga
valgelehine ‘Cherry Berry’, hõredate
roheliste träpsudega kollaselehine Nougat’,
Maja ääristaval kõrgpeenral on leidnud koha paljud kääbuskasvulised okaspuud.
Hostade, kopsurohu ja brunnerate kirjulehelised sordid moodustavad suuri heledaid laike.
maakodu oktoober/2008 51
salatiroheline ‘Vargon Giboshi’, hele- ja
tumerohelise maalinguga ‘Wolverine’ jne.
Hostade kollektsioon on uhke – sorte on
kokku sadakond.
Veelgi kopsakam on aga päevaliiliate
kogu, kus on lausa 400 sorti. “Päevaliiliad
meeldivad meile sellepärast, et neid on nii
lihtne kasvatada,” muigab Karin. Suurem
huvi sai alguse sellest, et ta tellis USA-st
40 uut sorti, mingi segaduse tõttu sai aga
mitu korda rohkem ning lisaks veel boonust,
kokku 165. Nüüd jahivadki nad aina
uusi huvitavaid aretisi, mida tuleb õnneks
igal aastal juurde.
Kuhu kõik need põnevad õied aias paigutada?
Seni on sihvakate lehtedega päevaliiliad
ääristanud peenarde servi ja ümbritsenud
laia vööna istumispaika. Maakodu
külaskäigu ajal oli ilmet võtmas suur puitprussidega
ääristatud peenar tiigi ääres
sissesõidutee kõrval.
VETEMÄNG KALJUL
Üks kõige vaimustavamaid kohti aias on
mitme meetri kõrgune graniitküngas aia
tagaservas, kust vuliseb kaskaadina alla
ojake. Vetemäng saab alguse mäe tipult,
kus kivilohus mõnuleb suurem veesilm,
sinna langeb lõbusa pladinaga purskkaev.
Tõeline idüll! Eriti kuumal suvepäeval, kui
päike on graniidi kuumaks kütnud ning
niiske õhk pakub värskendavat jahutust.
Mäenõlval kivide vahel on koha leidnud
hostad, priimulad, iirised, leviisiad, kurerehad
jm püsikud, moodustades halli graniidi
taustal värvikaid jutte.
Kaljult avanevate aiavaadete nautimiseks
on ühele väljaulatuvale suuremale
nukale rajatud istumispaik laua ja pinki-
Kauni aia omanikud Karin ja Stellan Olsson.
Iluaia äärealadel on toredaid metsaradu,
kus jalutades näeb palju erinevaid liike ja
sorte okaspuid.
Pea iga taime juures on ka nimesilt.
Nõlval asuv krunt andis hea võimaluse rajada terrasse, kus eksponeerida põnevaid taimi.
52 maakodu oktoober/2008
dega. Tõesti, mõnusamat paika on raske
ette kujutada: allpool uhked vaated, kõrval
sulisev vesi.
Teine Karini ja Stellani lemmikkoht on
vesiroositiigi taga aiapingil. Seal armastavad
nad istuda keskpäeval, kui lõunapäike
paika mõnusalt soojendab. Eemalt kostva
veemuusika taustal on siin hea mõtiskleda
ning nautida oma kätetööd.
“Selline aed on sündinud tänu sellele,
et asi meeldib meile mõlemale. Meeldib
askeldada taimedega, hankida uusi sorte,
kujundada peenraid,” on paar ühel meelel.
Aga Karin lisab ka: “Nii tubli meheta mul
nii ilusat aeda küll ei oleks!”
Kaunid taimekooslused on kõik Karini
ja Stellani enda tunnetuse järgi komponeeritud,
aiandust pole nad koolis ega kursustel
õppinud. “Aastaid tagasi astusime
Rootsi harrastusaednike klubisse, oleme
klubikaaslastega väga palju ringi reisinud.
Teiste rajatud aedades on alati midagi sellist,
mida tasub kõrva taha panna. Palju
oleme õppinud ka omaenda vigadest. Kui
istutame uue taime, teeme alati enne põhjalikult
selgeks tema vajadused,” selgitab
Karin.
PALJU TÖÖD, PALJU RÕÕMU
Aias ringi jalutades saab aru, et selle rajajate
taimehuvi on sügavam kui tavaliselt.
Nimelt on vist küll iga taime juures silt
tema ladinakeelse ja sordinimega. See on
väga praktiline – kui aias on nii palju liikesorte,
aitab see neid hästi meeles pidada.
Kindlasti rõõmustavad sildid aga külalisi,
keda käib aias igal suvel kuni kümmekond
bussitäit.
Olssonite aed on kohana, mida tasub
külastada, ära märgitud nende kodukandi
veebilehel. Kuus aastat on aed kuulunud
ka n-ö avatud aedade nimekirja, kuhu ajaleht
Land valib üle Rootsi 100 kõige kaunimat
koduaeda. Igal suvel võivad kõik aiahuvilised
nädala jooksul neid aedu külastada.
Tore ettevõtmine sai alguse 15 aastat
tagasi.
Põhjalikuma ülevaate Olssonite aiast
saab Internetist, kus neil on avatud oma
aiablogi. Karin on eriti virk suhtleja ja oma
aiarõõmude jagaja. Ta on üles pannud
lausa mitmesajast pildist koosneva aiaalbumi,
lisaks väiksemad pildiseeriad mõne
taime kohta. Muide, kohe pärast Maakodu
külaskäiku riputas ta üles meie grupipildi.
Selle juurde kirjutas, kuidas 40 rõõmsameelset
aiahuvilist eestlast nende aeda
külastas, ja tänas ka koosveedetud toreda
aja eest.
Karini ja Stellani olekust-tegemistest
õhkub nakatavat rõõmu. Küllap see peabki
nii olema, sest nagu nad ise ütlevad: “Kui
on palju tööd, siis on ka palju rõõmu!”
Mõnus istumiskoht graniitkalju terrassil, kus nautida veevulina taustal imelisi aiavaateid.
Graniitkalju tipul kivilohus mõnuleb väike tiik, mõnusat veepladinat tekitab purskkaev.
maakodu oktoober/2008 53